Renault Colorale (1950-1957)

Renault ja Dacia ajalugu
Vasta
siimp
Renault klubi administraator
Renault klubi administraator
Postitusi: 816
Liitunud: 20 Apr 2010, 13:12
Minu Renault: puudub
Asukoht: Tartu

Renault Colorale (1950-1957)

Postitus Postitas siimp » 26 Okt 2010, 20:51

Oktoobris möödub 60 aastat Renault Colorale ametlikust esitlusest. 1950. aastal turule toodud auto oli sobilik sõiduvahend nii maapiirkondades kui ka linnas elavatele inimestele.

Pilt

Pärast Teist maailmasõda jätkas Renault sarnaselt paljudele teistele Euroopa autotootjatele enne 1939. aastat projekteeritud mudelite tootmist ning sõjaeelsetele lahendustele põhinenud mudelite tutvustamist. 1940-ndate lõpus kasvas nõudlus tarbesõidukite järele, mis ajendas ka Billancourt’i sobivaid mudeleid välja töötama. Märkimisväärse ostjaskonna moodustasid farmerid ja asunikud Alžeerias, Prantsuse Indo-Hiinas ja teistes koloniaalmaades. Ka suurlinnades elavad farmerid, põllumehed ja kalurid otsisid sõidukit, millel oleksid korraga nii sõiduauto kui ka kaubiku omadused. Auto pidi olema mugav kasutada, vastupidav nii erinevates ilmastikutingimustes kui ka teeolude puhul.

Renault’ autode elegantne kerekuju, mis oli nii oluline näiteks Pariisis ja St. Tropez’is, muutus ajas aina vähemtähtsamaks. 1950. aasta oktoobris tutvustatud Renault Colorale ei hiilanud iluga, vaid muude vajalike omadustega. Auto raske ja massiivne vorm sarnanes pigem Detroidi 1940-ndate keskpaiga stiilile.

Sõiduki nimi tuletati sõnadest COLOniale/RurALE (prantsuse keeles: koloniaalne/maapiirkondlik), mis kirjeldas auto tähendust ning iseloomu. Teine samal ajal ilmunud uus mudel Renault 4CV ei kandnud endas tarbesõiduki omadusi: mootor ei olnud piisavalt võimas, et vedada vähemalt 500 kg kaaluvat kaupa ja selle asukoht taga tegi keeruliseks sõiduauto ja tarbeauto funktsioonide kombineerimise. Billancourt’i insenerid kasutasid neljasilindrilist OHV mootorit (603 W tüüp) töömahuga 2,383 cm3, mis võeti Primaquatre ACL1 pealt (aastast 1936). Madal surveaste 6:1 sai kenasti hakkama ka madala oktaanarvu ja kvaliteediga kütustega, mis oli koloniaalmaades ja ülemereriikides kasutusel. 48 hobujõust piisas autole, mis kaalus 1,620 kg, et saavutada kiirus 95 km/h. Renault Colorale puhul kasutati 269 tüüpi käigukasti, kus ainult kolmas ja neljas käik olid sünkroniseeritud. Autol oli äärmiselt jõuline välimus ja tugev konstruktsioon. Võimsust väljendasid Cheval Vapeur mõõtühikud – 14 CV.

Pilt

Renault Colorale seeriatootmine algas 1950. aasta sügisel. Kere ja raam toodeti Chausson’is Gennevilliers’is, kus samal ajal toodeti ka busse Chausson APH 521/522. Mootorid ja muud mehhanismid pandi kokku Renault’ põhitehases Billancourt-sur-Seine’is.

Märtsis 1953 varustati Renault Colorale perekonna autod 1,996 cm3 mootoriga, mille võimsus oli 58 hj. Mootorid, mis olid esialgu loodud sõiduauto Renault Fregate jaoks, olid kasutusel ka veokitel Gallion ja Goelette.

Renault Colorale’ põhjal toodeti ka eriversioone. Kõige levinum neist oli neljaukseline mahtuniversaal Colorale Prairie. Ruumikasse autosse mahtus kuni seitse inimest. Auto oli eelkäija Renault Espace’ile, mis tuli turule 1984. aastal. Pagasiruumi suurus oli 2,8m3 ja hea ligipääsu tagasid kahe poolega uksed. Kaheukselist versiooni kutsuti Colorale Savane (savann), mida toodeti aastatel 1950–56. Tänu parendatud kliirensile ja vedrustusele sobis auto hästi kasutamiseks ka kehva olukorraga teedel. Lisaks oli võimalik tellida varianti, kus tagaakent asendas kardin. See oli hindamatu sõitmiseks soojema kliimaga riikides, tagades parema ventilatsiooni. Tootmisel oli ka Taxi versioon. Kõrge ja mugav kere lubas mõnust sõitu seitsmele reisijale ning mahutas ära ka reisikohvrid. Lisaks fikseeritud tagaistmetele oli seitsmekohaline versioon täiendavalt varustatud klappistmetega. Neid autosid kasutasid taksofirmad Pariisis, Lyonis ja teistes Prantsusmaa suurlinnades. Osa autodest rändas ka Taani ja Hispaania transpordifirmadele.

Põllumeeste ja käsitööliste jaoks oli sobilik versioon Fourgon, mille kere oli ilma küljeakendeta. Samuti hinnati Pick-up versioone. Mainitud variante toodeti aastatel 1950–53. Pick-up Coloniale ehk Pick-up 85 versiooni kandevõime oli koguni 800 kg. Aastatel 1953–56 pakuti Colorale Platteau-Ridelles versiooni (2.0 mootoriga), mille kandevõime oli samuti 800 kg. Kanderuum oli kaetud kergele raamile kinnitatud presendiga.

Pilt

Autotootmises osalesid mitmed partnerfirmad nagu näiteks Gruau või Chausson. Lisaks eraklientidele oli Renault Colorale kasutusel ka armees, politseis, tuletõrjes ning teistes Prantsusmaa ja selle kolooniate avalikes institutsioonides.

2008. aastal esitletud Renault Koleos polnud Billancourt’i firma esimene off-road masin. Goelette ja Gallion kaubikud ja kergveokid, mida tellis peamiselt armee, olid varustatud neljarattaveoga — lahendus, mida toona Colorale perekonna autode puhul kasutati.

Aastatel 1952–56 toodeti Pick-up Tout Terrain (4x4) versiooni, mis oli saadaval 2.4 või uuema 2.0 mootoriga. Kahesillaveoga autosid toodeti nii kahe kui ka nelja uksega, samuti eritüüpe, mis olid tuletõrjel kasutusel mägistes piirkondades. Colorale Tout Terrain’il oli iseloomulik välisilme, suurem kliirens ja erilise mustriga rehvid 7.50 x 16”. Eritellimusel olid saadaval ka spetsiaalsed rehvid, mis sobisid sõitmiseks liivasel maastikul. Autol oli võimalik lisaks tagaveole sisse lülitada ka esimene. Maksimumkiirus oli 88 km/h. Sõidukiga sai ületada mägesid, mille suurim kaldenurk oli 50 kraadi, kandevõime oli kuni 500 kg. Kuigi Colorale Tout Terrain autosid testiti Prantsusmaa armee sõjaväeosades, siis väga laialdaselt neid militaareesmärkidel siiski ei kasutatud.

Mitmed aastaid enne seda, kui Thierry Sabin korraldas esimese Pariisi-Dakari ralli, oli Renault’ osa võtnud pikkadest mandritevahelistest ekspeditsioonidest. 1950. aasta detsembris osales Renault’ tiim ekstreemsel 16,000 kilomeetri pikkusel Pariis-Alžiir-Kaplinn maratonil. Teekond oli jaotatud 32 etapiks ja läks läbi Marseille’, Alžiiri, Fort Lamy’, Stanleyville’, Elizabethville’, Johannesburgi. Läbi Sahara kõrbe, savannide ja troopiliste metsade. Maratonist võtsid osa Renault Savane ja viietonnine Pick-up Colorale.

Kaks kuud pärast starti linastus Prantsuse kinodes 45-minutiline film seiklusest, mis kulmineerus Billancourti meeskonna eduga. See oli autotööstuse pikim reklaamlõik, mis ühtaegu kajastas reaalset sündmust.

Renault Colorale autod tõestasid oma kvaliteeti paljudel üritustel, näiteks võidusõidul Tierra del Fuegost Alaskale ja Euroopa-Aasia-Aafrika rallil. Aastal 1957 osalesid Colorale mudelid rallil Abidjanist (Elevandiluurannik) Pariisi.

Renault Colorale tootmine lõpetati 1957. aasta mais. Kokku toodeti 43,000 erinevat tüüpi autot. Kaks aastat hiljem võttis „tööhobuse” rolli üle Estafette.


Allikas:
Motors24.ee

Vasta