Kiiruskaamera - Korduma Kippuvad Küsimused

[Rain]

Alljärgnevat on lihtsalt hea teada vältimaks ülemäärast närvi- ja rahakulu kiiruskameratega kaetud piirkonnas liikudes.

Mis kiirusest alates kaamera pildi teeb?
90 km/h alas on kaamerad seadistatud fikseerima kiiruspiirangu rikkumisi alates 97 km/h. Sellest kiirusest lahutatakse maha kaamerate mõõtemääramatus 4 km/h, mistõttu määratakse esimene hoiatustrahv sõidukiiruse ületamise eest 3 km/h. Iga lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri kohta tuleb tasuda 50 krooni, seega on minimaalseks hoiatustrahvi summaks 150 krooni. Hoiatustrahvi ülempiir on 3000 krooni - kui kiiruseületamisest tulenev trahv ületaks seda määra, suunatakse rikkumine üldmenetlusse. Üldmenetluse tulemusel tehtud trahviotsus on karistusõigusliku jõuga.

Kas iga kaamera tehtud pildi kohta saadetakse eraldi hoiatustrahv?
Kui sama sõiduki kiiruseületuse fikseerib järjestikku mitu kaamerat, tuleb sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal tasuda iga fikseeritud kiiruseületuse eest. Sellisel juhul tuleb rikkujale postkasti ka iga fikseeritud kiiruseületuse kohta eraldi trahviteade.

Kas kiirabiautod, politsei ja tuletõrje hakkavad ka trahviteateid saama?
Kiiruskaamera fikseerib kiiruseületamise olenemata sellest, kas tegemist on tavasõiduki, politseisõiduki, kiirabiauto või tuletõrjega. Trahviteade saadetakse välja võrdsetel alustel kõigile, kes on kiirust ületanud. Kui tegemist oli alarmsõiduga ning sõidukil töötasid vilkurid, tuleb sõiduki vastutaval kasutajal täita hoiatustrahvi teatega kaasa tulnud vaidlustusvorm ning tõendada kiiruseületamise õiguspärane põhjus.

Mootorratastel on numbrimärk taga. Kuidas nende kiiruseületamisi fikseeritakse?
Praegu on kiiruskaamerad seadistatud mõõtma ainult lähenevate sõidukite kiirusi ning ei fikseeri endast kaugenevaid sõidukeid. Kuna mootorratastel on numbrimärk reeglina taga, siis mootorrataste kiiruseületamisi ei fikseerita. Vajadusel saab kaameraid seadistada fikseerima ka kaugenevaid sõidukeid, sh. mootorrattaid. Ära ei tasuks unustada ka seda, et lisaks kaameratele teevad tööd ka tavapatrullid, kes samuti mõõdavad liiklejate sõidukiirusi.

Kuidas hoiatustrahvi tasuda?
Hoiatustrahvi tasumiseks vajalikud andmed ja tingimused on kirjas trahviteatel. Hoiatustrahvi tasumiseks või selle vaidlustamiseks on aega 30 päeva. Hoiatustrahvi tasumata jätmisel suunatakse fikseeritud rikkumine täitemenetlusse.

Kas hoiatustrahvi saab vaidlustada?
Kui isik, kellele tuli trahviteade soovib trahvi vaidlustada, tuleb tal selleks täita teatega kaasas olev eeltäidetud vaidevorm. Hoiatustrahvi saab vaidlustada juhul, kui sõiduk või numbrimärk on varastatud (vajalik on pädeva asutuse kinnitus varguse kohta) või ilmneb mõni muu kiiruseületamise õigusvastasust välistav asjaolu.

Nii masinad kui inimesed teevad vigu. Kuidas on tagatud süsteemi töökindlus?
HIS on infosüsteem automaatse liiklusjärelevalveseadmega fikseeritud liiklusnõuete rikkumiste menetlemiseks. HIS kogub Maanteeameti "Statsionaarse automaatse kiirusemõõtesüsteemi andmekogust" kiiruseületamiste info - kiiruseületamiste andmed ja salvestised. Salvestise põhjal tuvastatakse sõiduki number. Korrektse info põhjal tehakse automaatsed päringud. Korrektsete päringutulemuste põhjal koostatakse trahviteated, jälgitakse laekumisi, menetletakse kaebusi. Selleks, et trahviteade välja saata, peavad kaks politseiametnikku teineteisest sõltumatult tegema üheselt kindlaks sõiduki numbri, seejärel saadab ametnik trahviteate juriidilise isiku puhul ettevõtte äriregistris olevale aadressile või e-posti, füüsilise isiku puhul rahvastikuregistris märgitud aadressile. Kui füüsiline isik on kasutusele võtnud või mõnele oma meiliaadressile suunanud @eesti.ee lõpuga e-postiaadressi, saadetakse trahviteade sellele aadressile. Kui kahe politseiametniku tuvastatud registreerimisnumber omavahel ei klapi, saadetakse see konkreetne juhtum automaatselt üldisest infovoost välja ning kolmas, sisekontrolli funktsiooni täitev ametnik peab otsustama, kas numbrimärk on üheselt tuvastatav või mitte.

Kaamera teeb pilti, kuid mulle tuleb vaid kirjalik teade. Kas ma saan väidetavalt enda rikkumisest tehtud fotot näha?
Trahviteatele koopiat fotost ei lisata. Mootorsõiduki eest vastutava isiku taotlusel saadetakse talle koopia fotost, mille abil tegu tuvastati. Taotluse esitamine foto saatmiseks ei peata trahviteate tasumiseks antud 30-päevast tähtaega. Foto saadetakse vastutava kasutaja poolt näidatud elektron- või tavaposti aadressile. Juhul, kui kiiruskaamera poolt salvestatud fotol on sõidukisalongis näha peale sõidukijuhi ka reisijaid, siis hägustatakse isikuandmete kaitsmise eesmärgil kõigi isikute kujutised peale sõidukijuhi.

Olen sõiduki omanik, kuid roolis oli keegi teine. Miks saadetakse trahv just mulle?
Vastavalt Liiklusseaduse § 11 peab sõidukiomanik, kui ta annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, säilitama mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest kuue kuu jooksul andmed sõiduki kasutaja kohta. Seega peab sõiduki omanik teadma, kes viimase kuue kuu jooksul tema omandis olevat sõidukit on kasutanud. Vastavalt Liiklusseadusele peab sõiduki omanik säilitama kasutaja ees- ja perekonnanime, aadressi, juhiloa numbri ja sünniaja või isikukoodi. Trahviteatega on kaasas eeltäidetud vaidlustusvorm, kuhu omanik saab kanda sõidukit tegelikult juhtinud isiku andmed ja vaidlustusvormi politseile tagasi saata.

Kas liisingus olevate autode juhid saavad ka hoiatustrahve?
Kui kiiruskaamera fikseerib liisingus oleva auto kiiruseületamise, saadetakse hoiatustrahv sõiduki vastutavale kasutajale. Rendiautode puhul saadetakse hoiatustrahvi teade rendifirmale käitub edasi juba rendilepingus kokkulepitud korras.

Kust saada kaameratega seonduvat lisainfot?
Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel (http://www.politsei.ee/et/nouanded/kiiruskaamerad/" onclick="window.open(this.href);return false;) on lahti seletatud mitmed kiiruskaameraid puudutavad teemad ning püütud anda vastuseid korduma kippuvatele küsimustele. See info täieneb vastavalt vajadusele pidevalt. Samuti saab kiiruskaameratega seotud probleemide ja küsimustega pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti infotelefoni poole numbril 612 3000.