Plussid: Head mootorid, mugav, viimistletud välimus, odav ja turvaline.
Miinused: Kitsas salong, võimalikud probleemid elektrisüsteemiga.
Milliseid mudeleid eelistada ja milliseid vältida:
Väldi 2.0 VVT mudelit, soovitavalt eelistada 1.9 dCi Expressions mudelit.
Missugune ta on?
Mégane neelab teekonarusi ja löökauke mängleva kergusega. Prantslastele ajalooliselt omane pehme vedrustus tingib muidugi kere märgatava kaldumise kurvides, kuid see pole ebameeldiv ning haardevõimet jätkub tublisti. Vaid elektrilise võimendiga rool on liiga tundetu.
Kõik jõuallikad on erksad ja säästlikud, kuid 1,6-liitrine otto- ja 1,5-liitrine diiselmootor muutuvad suurematel kiirustel veidi lärmakateks. Kõrgepoolne isteasend pakub ulatuslikke seadevõimalusi ning sõitjaid ümbritseb hea kujundusega ja headest materjalidest kabiin. Vaevalt et kusagilt mujalt nii rikkalikku turva- ja mugavusvarustust leiate. Ainsa tõsisema kaebusena tuleb öelda, et luukpära pakiruum võiks suurem olla -- suur osa sellest on auto ahtriosa omapärasele kujundusele ohvriks toodud.
Missugust versiooni osta?
Sedaani tagaistmel on veidi rohkem ruumi, kuid luukpära on vaieldamatult praktilisem, nii et keretüübi valiku määravad teie vajadused. Omalt poolt soovitaksime siiski viieukselist, leppides tagaistujate napima jalaruumiga.
Keretüüp valitud, võite rõõmuga märgata, et halba jõuallikat valikus -- pisikesest 1,4-liitrisest Renaultsporti 225-hobujõulise turbo-kaheliitriseni -- ei olegi.
Meile meeldivad lõõgastunud sõiduviisi soodustavad 1,6-liitrine ottomootor (kõige mõistlikum bensiinimootor) ja 1,5-liitrine turbodiisel. Kaheliitrised ottomootorid on üsna jõulised.
Kuid pisut kallimad 1,9-liitrised diislid pakuvad samuti sobivat võimsusvaru, kulutades märksa vähem kütust. Lisakulutus on siin mõistlik.
Parimaks varustustasemeks on Expression, kuid ka odavam Authentique pakub piisavalt turva- ja mugavusvarustust. Privilége on tippversioon.
Kui kalliks läheb pidamine?
Kõige suurem kuluartikkel on ikka ja alati hinnalangus. Eriti kiiresti kukub uute Mégane-ide hind, nii et uuemate eksemplaride ostmisel kaubelge kõvasti. Kolmest aastast vanemate autode väärtusekadu pole enam hirmutav.
Praegu saate veel osta garantiiga autosid, mille ülalpidamiskulud peaksid üpris mõistlikeks jääma -- rikked peab ju Renault omal kulul kõrvaldama. Hooldus- ja kindlustuskulud jäävad klassi keskmisele tasemele.
Midagi hirmutavat ei oota ka tanklas. Diiselmootorite keskmine kütusekulu jäääb alla 6 liitri 100 kilomeetrile, 1,5-liitrisele piisab isegi vähem kui 5 liitrist. Väiksemad ottomootorid saavad hakkama ülimalt 7 liitriga, ja isegi Renaultsporti janu jääb allapoole 10 liitri piiri.
Mida tähele panna?
Renault on kvaliteeti viimastel aastatel tublisti parandanud, kuid jääb What Car? töökindluse edetabelis siiski teise poolde. Ning JD Poweri kliendirahuloluküsitluses tõuseb Mégane tabeli põhjast vaid napilt kõrgemale.
Elektririkked moodustavad vigadest lõviosa ja autoomanike kurvastuseks pole neid sugugi alati lihtne lokaliseerida ja kõrvaldada.
Seetõttu pöörake pruugitud Mégane-i ostmisel suurimat tähelepanu elektrisüsteemile. Aknatõstukid võivad üles öelda, probleeme on olnud ka suunatule- ja klaasipuhastikangidega. Ka võtmeta sisenemissüsteem võib rikki minna.
Vilistavatest piduritest (üldlevinud probleem) saab enamasti lahti esialgseid piduriklotse uuematüübiliste vastu vahetades. Kuid mootori uimane reaktsioon gaasiandmisele või kehv käivitumine võivad vihjata märksa aeganõudvamale ja kallimale remondile. Veel kuulake kabiinist kostvaid naginaid-klõbinaid ja otsige veelekkeid -- kuigi viimased on kaunis harvaesinevad.
Allikad:
Whatcar.ee
Wikipedia
