Legendaarne Renault 5 Turbo sai 30-aastaseks

Renault ja Dacia uudised
Vasta
siimp
Renault klubi administraator
Renault klubi administraator
Postitusi: 816
Liitunud: 20 Apr 2010, 13:12
Minu Renault: puudub
Asukoht: Tartu

Legendaarne Renault 5 Turbo sai 30-aastaseks

Postitus Postitas siimp » 28 Juul 2010, 16:19

Pilt

1980. a. maikuus väljus Renault’ Dieppe’i tehase tootmisliinilt esimene Renault 5 Turbo, mis hakkas võidusõiduringkondades kiiresti ilma tegema.

Kavand nr 822

Renault 5 võidusõiduversiooni mõte sündis pärast mudeli debüüti 1972. aasta jaanuaris. Sel ajal oli Dieppe’is toodetud Renault Sporti mudelitest kõige äkilisem tagamootoriga Renault Alpine A110. Kui Renault 5 saavutas rallidel edu kogu maailmas, siis 93-hobujõuline Renault Alpine jäi sportlikest saavutustest hoolimata pigem kiireks väikeautoks.

Renault 5 Turbona avalikustatud kavandi nr 822 lugu algas 7. mail 1976. aastal, mil arenduse asedirektor Jean Terramorsi ja assistent Henri Lherm nägid Marc Deschampsi kavandeid. Aruteludes kasutasid nad sõna Turbo, millest sai kümnendi teise poole moesõna. Samal ajal töötati välja turbolaadimisega mootorit Renault’ vormel 1 võidusõiduauto jaoks. A500 võistlusversiooni katsetas Jean-Pierre Jabouille Clermont Ferrandi ringrajal. Kavandi nr 822 kiitsid heaks nii Renault’ grupi nõukogu kui ka Renault Sporti juht Gerard Larousse.

Pärast Terramorsi surma augustis 1976 jätkati kavandi nr 822 arendamist inseneride Michel Tetu ja Bernard Dudot’ juhtimisel. Esimese prototüübi valmistas autokerede tootja Heuliez. Juulis 1977 valiti välja teine, Deschampsi ja Marcello Gandini poolt koos Carrozzeria Bertonega Grugliascos arendatud projekt. Renault 5 kere tugevdati ja toestati, b-piilari taha paigaldati topelt mootorijahutusavad. Auto massi vähendamiseks valmistati uksed, tagaluuk ja katus alumiiniumist ning pamperid plastist. Kere laius suurenes 1,75 meetrini. Viiekäiguline käigukast võeti üle 16TX-ilt, õhkjahutusega pidurikettad võeti A310 seerialt. Marion Villaini kujundatud sisu oli segu teravatest värvitoonidest, rangest sportlikust vaimust ja futuristlikust kõrgtehnoloogilisest viimistlusest.

Prototüüpi katsetati mitut tüüpi mootoriga, sealhulgas V-6 Alpine’iga. Sobivaimaks osutus Cleoni seeriast pärinev massitoodangu 5 Alpine 1397 cm3 / 93 hj mootor. Mootori juures muudeti silindripäid, klappe, väntvõlli ja määrdesüsteemi. Ameerika ettevõte Garrett valmistas turbolaaduri T03, mis tekitas 0,86-baarise rõhu. Weberi kahekorpuselise karburaatori asendas mehaaniline sissepritsesüsteem Bosch K-Jetronicult. Renault 5 Turbo võimsus oli 160 hj.

Suurematel kiirustel ületas kütusekulu 20 liitrit 100 kilomeetri kohta, mistõttu lisati kerge, 92 liitrit mahutav paak. Alumiiniumvelgedele paigaldati Michelini rehvid: TRX 195/55 HR 340 (p) ja 220/55 VR 364 (t). Auto täismass oli 970 kg.

Ööl vastu 10. märtsi 1978 toimusid Arques-la-Bataille’ ringrajal Dieppe’i lähedal esimesed proovisõidud. Sündmusel osalenud tosinkonna külalise hulgas olid ka Gerard Larousse ja tulevane tegevdirektor Bernard Hanon. Esimestel katsetulemustel saavutas Renault 5 Turbo kiiruse 205 km/h ning saavutas kiiruse 100 km/h vaid 7,5 sekundiga. 4. oktoobril 1978. aastal esitleti Pariisi autonäitusel teist prototüüpi. Mitu kuud hiljem sai auto nr 822/03 tuleristsed Giro d’Italial, osaledes konkursiväliselt võistluse prototüübiklassis. 1980. aasta mais saabusid Renault Sporti Dieppe’i tootmisliinilt viis Renault 5 Turbot. Et täita nõuded, mis on eelduseks FIA heakskiidu saamisel (vähemalt 500 seeriatootmises sõidukit), peatati A310 tootmine mitmeks nädalaks.

1980. aasta lõpuks oli toodetud 804 autot, mida müüdi rallimeeskondadele kogu Euroopas. Esimesi autosid pakuti vaid metallikvärvides Olympe sinise või Grenade punase ning hiljem ka musta, pärlvalge ja hõbedasena. Nahkrooli ja sügavate istmete kõrval oli lisavarustuse nimekiri väga lühike. Luksusest olulisemad olid sportlikkus ja kerge kere. Insenerid loobusid salongi ja mootori heliisolatsiooni parandamisest, nii oli müra täispööretel kuni 90 detsibelli.

Sõltuvalt ülekandearvust oli tagarattaveoga ja 180–270 hj Renault 5 Turbo tippkiirus 170–225 km/h. 1980. aasta novembris saavutasid Jean Ragnotti ja Jean-Marc Andrei Criterium de Cevennes’i mägirallil teise koha. Jaanuaris 1981 seisis Ragnotti Monte Carlo ralli kõrgeimal poodiumikohal. Aasta hiljem võitis sama piloot Tour de Corse’i. 1980. aastatel läks seni 2. grupi autona sertifitseeritud Renault 5 Turbo üle B-gruppi. Renault avalikustas 350-hobujõulise mootoriga 5 Turbo Maxi. 4. mail 1985. aastal seisid Ragnotti ja Thimonier Tour de Corse’i poodiumil. Mõni kuu hiljem saavutasid Touren ja Neyron triumfi Cevennes’is. 1986. aasta märtsis võitsid Mouthinio ja Fortes Rally de Portugali.

Renault 5 Turbo, mille võimsus oli umbes 170 hj, võistles ka Hockenheimis ja muudel Euroopa ringradadel toimunud Renault Cupi võistlustel. 1981. ja 1986. aasta vahel võitsid Renault 5 Turbo piloodid kokku 16 Euroopa meistrivõistluste tiitlit ja saavutasid 33 võitu WRC rallietappidel.

Poola mõju

Renault 5 Turbo ajaloo Poola peatükk algas 1981. aasta jaanuaris, mil sinine auto jõudis Dieppe’ist Varssavisse. Auto tellis PZMot ja seda juhtis Błażej Krupa koos kaardilugeja Piotr Mystkowskiga. Poola meeskond saavutas esimese võidu Jugoslaavia rallil, kus nad võistlesid Ungari piloodi Atilla Ferjancziga. Renault’ auto (numbriga 4) oli üsna edukas ka Kuldsete Liivade rallil, Tšehhoslovakkia Škoda rallil ja Kreeka Halkidikisel. 1981. aasta septembris sõitis ta Kielce lähedal Miedziana Góra (Vaskmäe) ringrajal, kus Krupa oli klassivõitja. 1981. aasta hooajal sai Krupa 172 punkti, võttes nii Euroopa rallimeistrivõistlustel pilootide hulgas kuuenda koha. Järgmine aasta nii edukaks ei osutunud, kuna Doonau rallil süttis auto põlema. Meeskond pääses siiski vigastusteta.

Turbo 2

Oktoobris 1982 avalikustas Renault Pariisi autonäitusel Renault 5 Turbo 2 (1983–1985). Auto mehhanisme oluliselt ei muudetud. Alumiiniumdetailid asendati odavamate terasdetailidega. Kasutati väiksemat kütusepaaki ja uusi, veluurkattega istmeid. Standardvarustuses olid esi- ja tagaspoiler, elektripeeglid, hoiulaekad ustes ja halogeenesituled. Lisavarustuse hulgas oli helisüsteem, elektriaknad ja metallikvärv. Viimastel Renault 5 Turbo 2 ja 5 Turbo Maxi seeria autodel olid alumiiniumsulamist valmistatud katusepaneelid ja muud keredetailid.

Renault 5 Turbot ja Turbo 2 toodeti 1986. aasta aprillini. Kuue aasta jooksul toodeti kokku 1820 Renault Turbot ja 3167 Turbo 2 autot. Renault’ toetatud meeskondadele valmistati ka 20 kohandatud Renault 5 Maxi Power mudelit, mille mootor suutis arendada võimsust kuni 350 hj. Koos teise põlvkonna Renault 5 Turboga valmistati veel üks mudel – 115-hobujõulise esimootoriga 5 GT Turbo. 80ndate lõpul uuendati auto välimust ja suurendati mootori võimsust 120 hobujõuni. Renault 5 GT Turbot toodeti aastani 1991. Selle järeltulijad olid Clio 16 V sportversioon ja kuulus Clio Maxi. 5 Turbo väärikaks järeltulijaks sai keskmootoriga Clio V-6. Renault 5 30aastane minevik on mõjutanud ka uusimaid Dieppe’is toodetud Renault Sport autosid.


Artikkel võetud EkspressAuto koduleheküljelt ja on koos kõigi piltidega kättesaadav SIIN.

aarne
Renault Klubi liige
Renault Klubi liige
Postitusi: 139
Liitunud: 31 Mai 2010, 14:45
Asukoht: Tartu

Re: Legendaarne Renault 5 Turbo sai 30-aastaseks

Postitus Postitas aarne » 28 Juul 2010, 17:04

Omal ajal oli hull relv.
Kõige võimsamal 350 hobujõulisel ralli turbomootoril oli vee sissepritse.
Kui parasjagu ei olnud vaja gaasi anda (pidurdamisel näiteks), siis anti vett peale.
Vesi aurustus põlemiskambris ja jahutas ning pärast seda andis turbo lühiajaliselt
veelgi suuremat rõhku - mootor võimsus olevat pärast vee sissepritset lühiajaliselt tõusnud 350 hobujõult 408 hobujõuni.
Mootori töömaht oli 1,5 liitrit !

Siin on näha kuidas vett lendab :) :)

http://www.clubalpinerenault.org.uk/gal ... notti2.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Tel. 5117023

Vasta