Renault Megane RS - Autonet

Renault ja Dacia proovisõidud
Vasta
Rain
Renault klubi administraator
Renault klubi administraator
Postitusi: 301
Liitunud: 14 Jaan 2010, 00:18
Minu Renault: Grand Scenic 2010
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Renault Megane RS - Autonet

Postitus Postitas Rain » 14 Juun 2010, 08:35

Pilt

Et Megane R.S. pole nannipunnidest suvitajaauto sai selgeks juba esimese paari ristmikuga. Kui mootor järjest haledalt välja sureb, siis vihje on ilmne – suvised pastlad tuleb kiiremas korras korralike tossude vastu vahetada ning alles siis sõitu jätkata.

Teisalt, Megane R.S.i tasub tõsiselt suhtuda, sest see on auto mis saab tõepoolest aru, et juht on jumal ning kõik mida too tahtma peaks kuulub tingimusteta täitmisele. Kuna tegu pole tavalise pere- või muidu säästuautoga, siis tahta võib sellelt üsna palju. Seega, kui juht otsustab kummivilinal foori tagant startida, siis see on võimalik. Kui juht otsustab teha äkkpidurduse, käitub masin alandliku teenrina.

Kolmeukseliste Megane´ide puhul võib välisdisainist ilmselt üsna pikalt rääkida. See võib kas meeldida või mitte, kuid ükskõikseks see kindlasti ei jäta. Madal lauge siluett mõjub dünaamilisena, suured uksed tagavad hea ligipääsu esimestele istmetele, tagumised on sellistel autodel nii ehk naa rohkem hädaabivahenditeks või iluasjadeks

R.S. tähendab Renault mõistes Renault Sporti, ehk mudeleid, mis selles divisjonis valmivad. Paraku tähendab see seda, et tehnilisele poolele lisaks ei pöörata samaväärset tähelepanu välimusele, sest see on hoopis teiste inimeste rida. Kui aga kapoti all peitub 250 hobujõudu võiks see veelgi jõulisemalt välja paista. Tõsi, sedavõrd siiski on, et ka lihtsalt silmaga vaadates suudab R.S.i tavalisest Coupest hetkega eraldada - ninaosa sai oluliselt agressiivsem, tagatulede ümarad vormid ning difuusorisse integreeritud kolmnurkne summutiotsik mõjuvad samuti omamoodi võluvalt. Erinevusi võrreldes Coupega on veelgi mitmeid, kasvõi ventileerimisribad esimestes poritiibades, eridisainiga valuveljed, mille tagant paistavad hästi välja „Brembo“ kirjadega punased pidurisadulad. Samas seest peale kollase taustaga tahhomeetri, Recaro korvistmete, alumiiniumist pedaalide ning kollase niidiga õmmeldud rooliratta, käsipiduri ja käigukangi muud silma ei hakkagi.

Üks disainiline element vajab siiski veel äramainimist – proovisõiduauto kollane kerevärv. Tundub ehk liiga pretensioonikana? Võimalik, kuid endale sellist erilist autot lubades võikski see pisut erilisemalt välja näha. Pealegi sobib kollane pea ideaalselt erksa loomuga ning mis salata, laseb ka kerejoontel paremini välja paista.

Megane R.S.i fotosid vaadetas hakkab kohe silma, et auto rattaid on üritatud võimalikult nurkadesse viia. Antud juhul ongi 4 299 millimeetrisest pikkusest saadud 2 636millimeetrine telgede vahe täitsa normaale tulemus, mis tagab stabiilsuse ning hea juhitavuse isegi konarlikul asfaldil suurematelgi kiirustel. Mõningast isepäisust võis täheldada kruusal sõites, kus just kiiremates kurvides tahtis auto oma sõidutrajektoori ise valida, ehk otse sõita. Siin ilmselt peab kogemus aitma leida selle piiri, millest üle astuda pole mõistlik.

Nagu võimsamate mootoritega autode puhul ikka, harjub ka Megane R.S.i 250 „hobusega“ üsna kiiresti. Alles hiljem oma igapäevautosse ümber istudes hakkab tegelikkus kohale jõudma. Mõru muige tõi huultele hiljem nähtud vahejuhtum, kus foori tagant üritasid võidu kiirendada üks roostes Ford Sierra ja pisike Citroën C2. Said küll üsna võrdselt minema, kuid Megane R.S.i vastu poleks neil kummalgi midagi pakkuda olnud. 90 km/h on võimalik saavutada juba teise käiguga, seega vaid üksikutele jääb šanss kiiremini paigalt pühkida. Muide, 0 – 100 km/h kiirendust lahendatakse kõnealusel autol 6,1 sekundiga.

Euro 5 heitmenormidele vastav jõuallikas vajab saja kilomeetri läbimiseks linnas 11,5; maanteel 6,7 ning kombineeritud tsüklis 8,4 liitrit bensiini. Süsinikdioksiidi eraldumist kilomeetrile mõõdetakse 195 grammiga.

Kuigi Renault Megane R.S. on üks parasjagu egoistlikule tüübile kohane sõiduk, sest kes ikka tahaks tuimalt kõrval loksuda, kui juht oma autot sihtotstarbeliselt kasutab, siis tegelikult mahub hea tahtmise juures ninna neli inimest vabalt sisse, hädaga ehk isegi viis. Tagumise istmerida jalgaderuum jätab nagu selliste autode puhul ikka, tugevasti soovida, kuid keskmiste ja lühemate inimeste korral saab juba täiesti vabalt hakkama. Pagasiruum oma 377 liitriga on kesmiselt mahukas.

Kui veel sõidu emotsionaalsest poolest rääkida, siis ei saa mainimata jätta kaheliitrise turbomootori vaikset vilinat ja urinat. Eriti meeldiv tunne on kiirendamisel kui nurrumine lõrisemiseks kasvab ning tõepoolest kõrva hellitab. Ühtlase kiirusega linnas sõites jääb auto vaikseks, maanteel hakkab rehvi- ja tuulemüra rohkem kõrva. Küll aga võikski selline auto tavapärasest lärmakam olema, sest see on osa pakutavast feelingust. Vedrustus on tavapärase auto omast jäigem, kuid võiks ehk isegi veelgi jäigem olla – asfaldil kindlam, kes aga kruusal ikka sellisega eriti sõita tahaks.

Üldiselt jättis Renault Megane R.S. väga positiivse mulje. Hästi juhitav, dünaamiline ja mõnus sõita, selle all pean silmas head rooli- ja tagumikutunnetust, põhimõtteliselt on juhile kõikides olukordades selge kuhu auto minema hakkab. Kuid nagu ikka on kõikide positiivsete külgede kõrval ka negatiivseid. Kui Renault Megane Coupe tippversiooni on võimalik soetada 100 krooni 300 tuhandest vähem, siis Megane R.S.i hinnaks on juba 419 000 krooni.

Allikas: Autonet
CLUB RENAULT - Eesti Renault Klubi
http://club-renault.ee" onclick="window.open(this.href);return false;

Vasta